Põhikiri

§ 1. Noored Rohelised on avalikes huvides mittetulundusühinguna tegutsev vabatahtlik poliitiline noorte ühendus (edaspidi Ühendus), mis tegutseb kooskõlas Erakond Eestimaa Rohelised põhikirja ja programmiga.

§ 2. Ühendus on mittetulundusühing, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest, käesolevast põhikirjast ja Ühenduse programmist.

§ 3. Ühendus on eraõiguslik juriidiline isik, mille õigusvõime tekib tema kandmisega mittetulundus-ühingute ja sihtasutuste registrisse.

§ 4. Ühendusel on olemas oma sümboolika, pitsat ja pangaarve ning tal on selle kasutamise ning käsutamise ainuõigus.

§ 5. Ühenduse asukoht on Tallinn.

§ 6. MTÜ Noored Rohelised on asutatud 19.03.2007 Tallinnas.

§ 7. Ühenduse tegevuse eesmärgid on:

1) ühendada ja kaasata oma tegevusse noori poliitikast huvitatud isikuid Eestis;

2) tutvustada noorte hulgas keskkonnasäästlikku maailmavaadet;

3) aidata kaasa Eesti poliitilise kultuuri taseme tõstmisele;

4) arendada koostööd demokraatlike organisatsioonidega kodu- ja välismaal. Ühendus võib olla rahvusvaheliste organisatsioonide ning teiste poliitiliste liikumiste liige.

§ 8. Ühenduse liige

(1) Ühenduse liikmeks võib olla iga 14-aastane kuni 35-aastane Eesti Vabariigi kodanik, kes ei ole ühegi teise erakonna noorteühenduse liige, kes on täitnud vormikohase avalduse ja tema vastuvõtmise on heaks kiitnud Ühenduse juhatus.

(2) Ühenduse toetajaliige võib olla iga kuni 35-aastane füüsiline isik, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 1 nõuetele. Ühenduse toetajaliikmel on kõik liikmeõigused välja arvatud § 11 punktides 2 ja 3 sätestatu.

§ 9. Liikmeks astumine

Ühenduse liikmeks astumiseks esitab taotleja allkirjastatud avalduse Ühenduse juhatusele, kes otsustab taotleja vastuvõtmise Ühendusse. Taotleja loetakse Ühenduse liikmeks Ühenduse juhatuse vastava otsuse tegemise hetkest.

§ 10. Ühendusest väljaastumine ja väljaarvamine

(1) Ühendusest võib välja astuda isikliku avalduse alusel, mis registreeritakse juhatuses hiljemalt 1 kuu jooksul peale avalduse laekumist.

(2) Juhatus võib liikme Ühendusest välja arvata:

1) kui liige rikub Ühenduse põhikirja;

2) muul mõjuval põhjusel.

(3) Ühenduse liikmelisus lõpeb:

1) liikme ühendusest väljaarvamise korral;

2) liikme 36-aastaseks saamisel;

3) liikme surma korral.

§ 11. Liikme õigused

Liikmel on õigus:

1) osaleda Ühenduse tegevuses, selle eesmärgi ja ülesannete täitmisele kaasa aitamises;

2) sõna- ja hääleõigusega osaleda Ühenduse Üldkogul;

3) valida ja olla valitud kõigisse Ühenduse organitesse. Ühenduse juhatuse liikme kohale saab kandideerida vähemalt 18-aastane Ühenduse liige;

4) pöörduda oma õiguste kaitseks mis tahes Ühenduse institutsiooni poole;

5) liikme 18-aastaseks saamisel astuda Erakond Eestimaa Rohelised liikmeks.

§ 12. Liikme kohustused

Liige on kohustatud:

1) täitma Ühenduse põhikirja ja juhtorganite otsuseid;

2) järgima Ühenduse programmilisi seisukohti ning Ühenduse nimel tehtud otsuseid;

3) hoiduma Ühenduse mainet riivavatest tegudest ja avaldustest ning austama poliitilise kultuuri üldtunnustatud põhimõtteid;

4) teatama oma elukoha ja muude oluliste andmete muutusest Ühenduse juhatusele;

5) maksma vabatahtlikku liikmemaksu, summas 1 euro kuus ehk 12 eurot aastas.

§ 13. Üldkogu

(1) Ühenduse kõrgeim organ on Üldkogu. Üldkogu on Ühenduse liikmete üldkoosolek.

(2) Ühenduse Juhatus kutsub Üldkogu kokku vähemalt kord aastas, teatades Ühenduse liikmetele Üldkogu toimumise aja, koha ja päevakorra võimalikult varakult, kuid mitte vähem kui 2 (kaks) nädalat ette. Erakorraline Üldkogu kutsutakse kokku 1/10 Ühenduse liikmete, juhatuse või 1/3 piirkondlike osakondade nõudmisel.

(3) Ühenduse liige võib teist ühenduse liiget volitada end üldkoosolekul esindama, andes talle vastava lihtkirjaliku või digitaalselt allkirjastatud elektroonilise volikirja.

(4) Üldkogu istungid protokollitakse.

§ 14. Üldkogu ülesanded: Üldkogu:

1) muudab vajadusel põhikirja;

2) kinnitab programmilised seisukohad;

3) kinnitab juhatuse aruande;

4) kinnitab revisjonitoimkonna aruande;

5) valib juhatuse;

6) valib revisjonitoimkonna;

7) valib valimiskogu;

8) valib arvamuskogu;

9) kinnitab Ühenduse majandusaasta aruande.

§ 15. Otsuste vastuvõtmine üldkogul

(1) Üldkogul võetakse otsused vastu lihthäälteenamusega.

(2) Ühenduse põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekus osalenud liikmetest.

§ 16. Ühendusesisene hääletus on Üldkogude vahelisel ajal Ühenduse kõrgemaks organiks. Ühendusesisene hääletus ei saa muuta ega tühistada Üldkogul vastu võetud otsuseid.

§ 17. Otsuseprojektide esitamine ühendusesisesele hääletusele

(1) Otsuseprojekte võib ühendusesisesele hääletusele esitada nii juhatus kui Ühenduse liikmed üksikult. Ühendusesisesele hääletusele võib Ühenduse liige esitada mistahes otsuseprojekte, kuid mitte tihemini kui kord kalendrikuus.

(2) Otsuseprojekti esitamiseks ühendusesisesele hääletusele tuleb projekt saata valimiskogule, kes peab hiljemalt nädal pärast projekti kättesaamist langetama otsuse, kas suunata projekt menetlusse. Projekti ei suunata menetlusse juhul, kui otsuseprojekt ei ole mõistetaval viisil formuleeritud kui otsus, mille Ühendus saaks langetada, või on otsuseprojekt selges vastuolus seadusega või Ühenduse üldkogul langetatud otsusega.

§ 18. Otsuseprojektide menetlemine

(1) Hääletusele esitatud otsuseprojektid saadetakse valimiskogu poolt Ühenduse listi ning Ühendusele oma e-posti aadressi mitte esitanud liikmetele tavaposti teel.

(2) Toetus- ja vastuargumente ühendusesisesel hääletusel oleva otsuseprojekti kohta kogub ja valmistab ette arvamuskogu. Arvamuskogu lisab kogutud ja ettevalmistatud argumendid iga hääletuse infomaterjalide juures prominentsele kohale. Vajadusel korraldatakse alternatiivsete seisukohtade avalik arutelu.

(3) Hääletusele esitatud otsuseprojektide menetlemine toimub üldjuhul kolmes etapis:

a) Listis toimuv diskussioon ning toetusallkirjade kogumine, mille pikkus on vähemalt üks nädal.

b) Poolt- ja vastuargumentide ettevalmistamine, mille pikkus on vähemalt üks nädal. Argumendid valmistab ette Ühenduse arvamuskogu.

c) Hääletusprotsess, mille pikkus on vähemalt üks nädal. Valimiskogul on õigus koguda mitu antud kalendrikuus toimuma pidanud hääletust üheks hääletusprotsessiks mitme eri küsimusega, esitades nimetatud küsimused hääletamiseks korraga, iga hääletus ühe punktina. Etapini (b) jõuavad projektid, millele on antud piisav hulk toetusallkirju. Piisavuskünniseks on ruutjuur Ühenduse liikmete arvust, ümardatud lähima täisarvuni. Toetusallkirjade esitamise protseduur on analoogiline hääletusprotseduuriga, kasutatakse kas

• posti teel saadetavaid paberkirju toetusallkirjadega või –

• e-postiga saadetavat elektrooniliselt allkirjastatud faili või,

• kui selline süsteem on realiseeritud, siis ka toetusallkirjade andmise veebilehte. Etappi (b) jõudnud projektid liiguvad automaatselt etappi (c). Hääletusele pandud otsus loetakse vastuvõetuks, kui enamus hääletajatest on andnud poolthääle.

§ 19. Juhatus

(1) Ühenduse juhtimis- ja esindusorgan on Juhatus.

(2) Juhatus valitakse Üldkogu poolt üheks aastaks ning sel on vähemalt kolm, kuid mitte rohkem kui üheksa liiget.

§ 20. Juhatuse ülesanded Juhatus:

1) korraldab Ühenduse tööd Üldkogude vahelisel perioodil;

2) kinnitab ametisse juhatuse esimehe ettepanekul peasekretäri ja sekretariaadi;

3) registreerib Ühenduse piirkondlikud osakonnad;

4) kinnitab või otsustab liikmete vastuvõtmise ning Ühendusest väljaarvamise;

5) otsustab Ühenduse esindamisega seotud küsimusi ja annab selleks volitusi;

6) korraldab rahaliste vahendite kasutamist;

7) kinnitab Ühenduse eelarve;

8) annab oma tegevusest aru Üldkogule;

9) arendab koostööd teiste organisatsioonidega;

10) lahendab teisi küsimusi.

§ 21. Juhatuse istung

(1) Juhatuse istung kutsutakse kokku vähemalt 1 kord kuus. Istung kutsutakse kokku esimehe, aseesimehe või 1/3 juhatuse liikmete nõudmisel.

(2) Juhatus on otsustusvõimeline kui kohal on pooled juhatuse liikmed s.h. esimees või aseesimees. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamuse alusel. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab Ühenduse juhatuse esimehe hääl.

(3) Juhatuse istungid protokollitakse.

§ 22. Juhatuse struktuur

(1) Juhatuse tegevust juhib Juhatuse esimees, tema äraolekul aseesimees.

(2) Juhatuse esimees ja aseesimees valitakse juhatuse liikmete poolt juhatuse esimesel koosolekul.

(3) Juhatuse esimees:

1) korraldab Ühenduse juhatuse tööd;

2) nimetab peasekretäri ja sekretariaadi koosseisu juhatusele kinnitamiseks;

3) annab aru juhatusele ja Üldkogule.

§ 23. Peasekretär:

1) allub juhatusele ja lähtub oma töös juhatuse kinnitatud ametijuhendist;

2) koordineerib sekretariaadi tegevust;

3) protokollib juhatuse ja Üldkogu istungeid;

4) vastutab Ühenduse dokumentatsiooni säilitamise eest;

5) täidab teisi Ühenduse juhtorganite poolt antud ülesandeid.

§ 24. Valimiskogu

(1) Ühendusel võib olla valimiskogu

(2) Valimiskogu valitakse Üldkogu poolt aastaks.

(3) Valimiskogu suuruse määrab üldkogu. Valimiskogus on 3 kuni 7 liiget.

(4) Valimiskogusse võib kuuluda maksimaalselt 2 liiget, kes on samaaegselt Ühenduse juhatuse liikmed.

(5) Valimiskogu otsused võetakse vastu valimiskogu liikmete poolthäälte enamusega.

§ 25. Valimiskogu ülesanded

(1) Valimiskogu:

1) valmistab ette ja viib läbi kõik ühenduse üldkogu koosolekutel toimuvad valimised, ühendusesisesed hääletused ja sisevalimised;

2) teeb teatavaks valimistulemused;

3) määrab vajadusel asendusliikmed.

(2) Valimiskogu määrab:

1) postiaadressi ja e-posti aadressi, kuhu toetusallkirju ja hääli saadetakse;

2) võimaluse korral ka vastava portaali veebiaadressi;

3) vormid, juhendid või blanketid toetusallkirjade ja häälte saatmiseks;

4) veebiaadressi ja e-posti listi, kus publitseeritakse ettevalmistatavaid hääletusi ning hiljem nende tulemusi.

(3) Valimiskogu loeb sisehääletuste tulemused kokku oma koosolekul ning avaldab tulemused oma otsusega.

§ 26. Arvamuskogu

(1) Ühendusel võib olla arvamuskogu.

(2) Arvamuskogu valitakse Üldkogu poolt aastaks.

(3) Arvamuskogu suuruse määrab Üldkogu. Arvamuskogus on kolm kuni seitse liiget.

(4) Arvamuskogu liikmed ei tohi olla samaaegselt valimiskogu liikmed. Arvamuskogusse võib kuuluda maksimaalselt 2 liiget, kes on samaaegselt Ühenduse juhatuse liikmed.

§ 27. Revisjonitoimkond

(1) Revisjonitoimkond valitakse Üldkogu poolt üheks aastaks.

(2) Revisjonitoimkond allub ainult Üldkogule.

(3) Revisjonitoimkond on kuni 3-liikmeline ning valib oma liikmete hulgast esimehe. Revisjonitoimkonna liige ei tohi samaaegselt olla Juhatuse liige

§ 28. Revisjonitoimkonna ülesanded

(1) Revisjonitoimkond:

1) kontrollib Ühenduse dokumentatsiooni, vara ja rahaliste vahendite kasutamise õigsust;

2) kontrollib Ühenduse põhikirja ja programmi täitmist;

3) esitab Ühenduse juhatusele ettepanekuid ja soovitusi;

4) esitab aruande Üldkogule. I jagu PIIRKONDLIKUD OSAKONNAD

§ 29. Ühendusel võivad olla piirkondlikud osakonnad.

§ 30. Piirkondliku osakonna moodustamiseks peab piirkonnas olema vähemalt viis liiget. Piirkondlik osakond moodustatakse asutamiskoosolekuga. Piirkondlik organisatsioon registreeritakse Ühenduse juhatuses.

§ 31. Piirkondliku osakonna tegevust juhivad ja korraldavad piirkondlik üldkoosolek ja selle poolt valitud juhatus ning piirkonna esimees.

§ 32. Piirkondliku osakonna kõrgeim organ on üldkoosolek, mille kutsub kokku vähemalt kord aastas piirkondlik juhatus, teatades osakonna liikmetele üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra vähemalt 2 nädalat ette.

§ 33. Erakorraline piirkondlik üldkoosolek kutsutakse kokku samadel tingimustel juhatuse otsusega 1/3 liikmete nõudmisel, teatades liikmetele üldkoosolekule toimumise aja, koha ja päevakorra vähemalt 2 nädalat ette. Üldkoosolekust ei pea ette teatama, kui üldkoosolekul osalevad kõik piirkondliku organisatsiooni liikmed.

§ 34. Erakorralist üldkoosolekut võib kokku kutsuda pärast 3 kuu möödumist eelmisest üldkoosolekust või erakorralisest üldkoosolekust.

§ 35. Piirkondlikust erakorralisest üldkoosolekust peab osa võtma vähemalt 1/3 liikmetest, vastasel juhul ei ole erakorraline üldkoosolek pädev otsustama üldkoosoleku pädevuses olevate asjade üle.

§ 36. Piirkondlik üldkoosolek:

1) valib kaheks aastaks piirkonna esimehe ja juhatuse;

2) määrab piirkondliku juhatuse suuruse;

3) kinnitab piirkondliku tegevuskava;

4) otsustab teisi piirkondlikku osakonda puudutavaid küsimusi.

§ 37. Piirkonna esimees

Piirkonna esimees on piirkonna juhatuse liige, kes:

1) korraldab piirkonna juhatuse tööd;

2) vastutab piirkonna tegevuse eest;

3) annab piirkonna liikmetele ülesandeid;

4) esindab piirkonda Juhatuse ees.

5) kontrollib piirkonna andmebaasi iga 3 kuu järel ja edastab info muudatuste kohta Ühenduse peasekretärile.

§ 38. Piirkonna juhatus:

1) juhindub oma tegevuses Ühenduse põhikirjast ja programmist ning Üldkogu ja Ühenduse juhatuse otsustest;

2) annab piirkonna liikmetele ülesandeid;

3) esitab laekunud liikmeksastumise avaldused Ühenduse juhatusele;

4) teeb vajadusel ettepaneku liikme Ühendusest väljaarvamise kohta;

5) teeb koostööd Ühenduse teiste struktuuriüksuste ja esindusorganitega;

6) kinnitab piirkonna nimel sõlmitavad lepped;

7) kinnitab piirkonna üldkoosoleku toimumise aja ja päevakorra.

§ 39. Ühenduse juhatus võib juhatuse liikmete 2/3 häälteenamusega kuulutada Piirkonna tegutsemisvõimetuks ja määrata piirkonnale ajutise esimehe kuni kolmeks kuuks.

(1) Ühenduse juhatus kuulutab piirkonna tegutsemisvõimetuks, kui 18 kuu jooksul pole läbi viidud piirkonna üldkoosolekut.

(2) Piirkonna ajutisel esimehel on kohustus esitada Ühenduse juhatusele kahe kuu jooksul piirkonna seisundi aruanne, milles sisalduvad piirkonna liikmete kontrollitud andmed ja piirkonna liikmete ettepanekud piirkonna edasise tegevuse osas.

(3) Piirkonna ajutine esimees on kohustatud kuue kuu jooksul läbi viima piirkonna üldkoosoleku ning korraldama piirkonna esimehe valimised.

§ 40. Ühenduse vara

Ühenduse vara kujuneb:

1) liikmemaksudest, kui Üldkogu on liikmemaksu kehtestanud;

2) varalisest annetustest ja eraldistest;

3) Ühenduse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest ühekordsetest tuluüritustest saadavatest summadest;

§ 41. Ühenduse tegevuse lõpetamise otsustab Üldkogu osalejate 2/3 häälteenamusega. Piirkonna tegevuse lõpetamise otsustab piirkonna üldkoosolek.

§ 42. Tegevuse lõpetamise otsustanud institutsioon moodustab tegevuse lõpetamisest tulenevate õiguslike ja varaliste suhete reguleerimiseks vastavate volitustega toimkonna, mis otsustab ka vara jaotuse Ühenduse lõpetamise korral.

§ 43. Põhikirja muudatused jõustuvad vastuvõtmise hetkest.